Õhulaev Gigant
Archives photographiques (Médiathèque de l'Architecture et du Patrimoine)
© CNM
Aerofotodega maapinnast võib tutvuda paljudel veebilehtedel. Need kaunid kogud näitavad ilmekalt kuidas kümnete aastate jooksul on muutunud maastik, kuidas palja silmaga on võimalik leida arheoloogilisi objekte ning kuidas on maa-alade kasutamist planeeritud.
1. Esimesed aerofotod
Esimese aerofoto tegi 1858 prantsuse fotograaf Nadar 80 meetri kõrgusel lendavast kuumaõhupallist. 20. sajandi alguses tehti Euroopas kuumaõhupallist käsitsi palju pilte erinevatest monumentaalsetest objektidest nagu Stonehenge Ühendkuningriikides, Rooma ja Ostia Itaalias.
Esimese maailmasõja ajal, aastatel1914–1918, kasutati aerofotosid süsteemselt nii maa kui õhuvägede juhtimiseks. Sõja algusest peale avastasid briti, saksa ja prantsuse sõjaväelased mitmeid muinsusmälestisi Vahemere idapoolsel kõrbe- ja poolkõrbe aladel. Aastatel 1925–1942 tegi jesuiit Poidebard ainukordseid fotosid Süürias.
1922. aastal Ühendkuningriikides, leidis O.G.S. Crawford esimesena maapinnaga samal tasapinnal olevaid arheoloogilisi objekte, millede leidmise antud kohal tegi põllumajandusalana kasutamine oluliselt raskemaks. Crawfordi fotod, millede avaldamine tekitas suurt huvi paljastasid "Wessexi kummitused”, mineviku viirastused.
Roger Agache, Noyelles-sur-Mer, (Somme), pronksiaegne kalmistu õhust
© Ministère de la Culture / R. Agache
2. Pioneeridest kaasajani
Tähelepanuväärseimad aerofotod tegi John Kenneth Saint-Joseph peale 1939 aastat. Pärast Teist maailmasõda jätkas ta lendamist Briti Kuninglikus Lennuväes erivarustusega Cambridge lennukiga, abistajaks kogenud piloot. Kuni 1980 aastani tegi professor Saint-Joseph sadu tuhandeid mustvalgeid aerofotosid, ta eriliseks huviks olid Rooma sõjaväe leeride väljakaevamised.
Valdkonnaga tegeleti ka Saksamaal (Irwin Scollar ja Otto Braasch), Belgias (Charles Léva) ja hiljem ka Itaalias, Hispaanias, Hollandis, Rumeenias, Šveitsis, Luxemburgis ja Rootsis.
Prantsusmaal alustasid arheoloogid aerofotode tegemist 1950-tel. Roger Agache (sündinud 1926) on sellest ajast kaasjani uurinud Põhja Prantsusmaad suure huvi ja süsteemsusega. Tema olulisemateks saavutusteks on kuidas Somme departemang nägi välja enne Rooma aega aga ka Rooma ajal. Agache’l on palju publikatsioone ning ta on töötanud välja meetodi aerofotode paremaks kasutamiseks arheoloogias. Ta on annetanud oma haruldase kvaliteediga aerofotode mitmetuhandelise kogu Prantsuse Kultuuriministeeriumile.
- Agache-kogu MICHAEL (FR’s)
- Agache-kogu Mémoire’s
- Roger Agache veebileht, Prantsuse Kultuuriministeeriumi poolt loodud veebileht: Arheoloogia ja aerofotod Põhja Prantsusmaal
Roger Henrard (1900–1975) oli teine pioneer antud alal Prantsusmaal. Ta oli suurepärane piloot ja heade fotode tegija. Ta lendas kõikjal ja pildistas kogu Prantsusmaad. Henrard sai isegi loa lennata üle Pariisi. Prantsuse Kultuuripärandi Amet (Les services du patrimoine), mis säilitab osa tema kogust on digiteerinud fotod, mida Henrard tegi Centre’ ja Poitou-Charentes'i aladel, Somme’ ja Orne’ departemangudest ja Angers'i ja Elbeufi linnadest.
Roger Henrard, Château de Chenonceaux (Indre-et-Loire), aerofoto aastast 1955
© Inventaire général, ADAGP
Ühendkuningriigid
Briti Kuninglik Lennuvägi tegi kaartide tegemiseks Teise maailmasõja-järgselt aerofotosid ametliku maamõõdistamise (Ordnance Survey) eesmärgil. Antud kogu on täiendatud ka viimastel aegadel maakondade tellimustel tehtud piltidega. Arheoloogid kasutavad antud fotosid pidevalt, kaardistades pidevalt uusi objekte. Riiklikku kogu haldavad kultuuripärandi ametid Inglismaal, Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal. Norfolki krahvkonna nõukogu on digiteerinud aerofotod aastest 1946 ja 1988.
Briti saartel on alates 1950-aastatest tegutsenud palju arheoloogilistest objektidest aerofodode tegijaid. Osa antud fotodest on digiteeritud ja ligipääsetavad Internetist, nagu näiteks Norman McCordi aerofotod SINE veebilehel.
Paul Gilmani ja teiste fotosid on pandud võrku ning nendega on võimalik tutvuda Unlocking Essex’s Past teenuse kaudu, mida haldab Ida-Inglismaa Sense of Place (EESOP) projekti osapoolena Essexi krahvkond.
Tivoli, feuille IGM 150 Villa Hadriana, valede värvidega infrapunafoto, 1970-dad
© ICCD /Aerofototeca
Italia
Aerofototeca (Aerofotode arhiiv) loodi 1958. aastal Itaalia Haridusministeeriumi juurde, edendamaks keskkonna, arheoloogia, arhitektuuri ja rahvusliku kunstipärandi uurimist ja kaitset.
Aerofototeca, mis on alates 1973. aastast olnud osa Ufficio Centrale del Catalogoa’st, keskendus algselt vaid arheoloogiliste objektide leidmisele, kuid hiljem on laiendanud tegevust ka maapinna kui terviku uuringutele, topograafiale. Paljude aastate jooksul on Aerofototeca hankinud ja kogunud vanu aerofotosid.
Veebileht:
- http://www.iccd.beniculturali.it/istituto/aerofototeca.html
- http://www.iccd.beniculturali.it/servizi/aerofototeca.html
- http://www.iccd.beniculturali.it/standard/fotoaeree.html
Poola